Garanteeritud mälu ja SWAP on kaks kõige olulisemat parameetrit, mis mõjutavad Linuxi süsteemi jõudlust.
Garanteeritud mälu on mälu hulk, mis eraldatakse virtuaalmasinale ja mis ei sõltu sõlme olemasolevast mälust.
Garanteeritud mälu protsess toimib, lisades süsteemi riistvaralise kihi, mida nimetatakse mälukontrolleri sõlmpunktiks. See riistvara pakub süsteemile puhvrit, kuhu ta saab andmeid salvestada ja vajaduse korral välja võtta. See puhver on mittelenduv, mis tähendab, et see ei kaota andmeid voolukatkestuse või elektrikatkestuse korral.
SWAP on teine virtuaalse mälu tüüp, mida kasutatakse siis, kui RAM-mälu ei ole kõigi andmete salvestamiseks piisav.
Operatsioonisüsteem kasutab SWAPi vähem aktiivsete rakenduste salvestamiseks. Need rakendused viiakse automaatselt kõvakettale, kui neid ei kasutata. Seda tehakse selleks, et vabastada mäluruumi parajasti töötava rakenduse jaoks.
Vähem aktiivsed rakendused võivad olla kõik, mis ei nõua kohest tähelepanu, nagu näiteks tekstitöötlusprogramm või tabelarvutus.
Loe ka:
- Mis on VDS/VPS server ja kuidas valida parim server
- Parima operatsioonisüsteemi valimine serverile: CentOS vs Ubuntu
- HTTP/2 toe konfigureerimine Nginxis Ubuntu 18.04 operatsioonisüsteemis
Küsimused ja vastused tagatud mälu ja SWAPi kohta
Garanteeritud mälu tagab konkreetsetele rakendustele pideva juurdepääsu ja jõudluse, eraldades kindla koguse füüsilist mälu ainult nende kasutamiseks.
SWAP ehk virtuaalne mälu laiendab olemasoleva mälu hulka, kasutades kettaruumi füüsilise RAM-i laiendusena, pakkudes paindlikku mehhanismi mälu ülevoolu haldamiseks.
Jah, tagatud mälu ja SWAP võivad mäluhaldusstrateegiates teineteist täiendada, kusjuures tagatud mälu tagab stabiilsuse ja prognoositavuse kriitiliste rakenduste jaoks ning SWAP pakub paindlikkust ja skaleeritavust mälu ülevoolu haldamiseks.
Garanteeritud mälu ja SWAPi vahel otsustamisel on olulised tegurid töökoormuse omadused, süsteeminõuded ja skaleeritavuse kaalutlused, kusjuures kumbki variant pakub sõltuvalt konkreetsetest kasutusjuhtumitest ja nõuetest ainulaadseid eeliseid.
Mälulekkeid saab tuvastada mälu hoolika jälgimise ja profiilide koostamise abil ning neid saab parandada, tuvastades ja kõrvaldades problemaatilise koodi või mälu jaotamise mustrid rakendustes.
Tavalised optimeerimisstrateegiad hõlmavad mälukasutuse jälgimist ja analüüsimist, kasutamise optimeerimistehnikaid, nagu mälu ümberjaotamine ja läbipaistev lehejaotus, ning süsteemi seadete kohandamist mälu jõudluse ja tõhususe optimeerimiseks.
