Viimased kakskümmend aastat on olnud digitaalse renessansi ajastu, kus Internetist on saanud mitte lihtsalt vahend, vaid osa meie igapäevaelust. Me maksame arveid, suhtleme, teeme oste ja haldame oma rahaasju, kasutades võrguteenuseid ja elektroonilisi maksesüsteeme. Kuid lisaks paljudele eelistele on olemas ka ohud, mille hulgas on eriline koht andmepüük.

Phishing on rohkem kui lihtsalt sõna. See on nutikas strateegia, mida petturid kasutavad konfidentsiaalse teabe varastamiseks, peamiselt kasutajaid võltsides ja meelitades. Ja kahjuks on see üsna levinud rünnakutüüp.

Statistika kohaselt toimub 96% andmepüügi rünnakutest e-posti teel. Ründajad saadavad e-kirju, mis näevad välja nagu tuntud teenused või organisatsioonid ning püüavad meilt saada konfidentsiaalset teavet, näiteks paroole või krediitkaardi numbreid. Veel 3% rünnakutest viiakse läbi pahatahtlike veebisaitide kaudu, mis võivad meie seadmetele ja andmetele korvamatut kahju tekitada. Ja ainult 1% andmepüügist toimub telefonikõnede kaudu, kuid see ei tähenda, et see oleks vähem ohtlik.

Seetõttu on oluline mõista nende rünnakute olemust ja võtta õigeaegselt meetmeid, et kaitsta oma privaatsust ja turvalisust internetis.

Loe artiklit, et seda teada saada:

Mis on internetipüük?

Vaatleme lähemalt internetipüügi nähtust.

Nagu sõna ise näitab , on andmepüük (phishing ) teatud tüüpi internetipettus, mille käigus varastatakse tundlikke kasutajaandmeid. See ei ole lihtsalt pettus, vaid kaval strateegia, mille puhul ründajad provotseerivad inimesi avaldama oma isiklikke andmeid, näiteks telefoninumbreid, pangakaarte, sisselogimisandmeid ja paroole.

Skeem on lihtne: petturid pakuvad kasutajatele erinevaid“atraktiivseid” funktsioone või teenuseid, mis on sihtrühmale atraktiivsed. Näiteks võivad nad lubada teada saada, kes on nende sotsiaalmeediaprofiile vaadanud, kuigi platvorm ise sellist funktsiooni ei paku. Või nad võivad pakkuda toodet uskumatu allahindlusega, et meelitada võrgukliente.

Ründajad võivad seda strateegiat kasutada mitmel viisil. Nad võivad varjata oma kavatsusi atraktiivsete ettekäänete taha, näiteks kontrollida veebisaidi autentimist,loobudarämpspostigaliitumisest, pakkuda eripakkumisi või isegi paigaldada uusi rakendusi.

Näide andmepüügi kohta: Facebooki saadetud rämpspostiga soovitakse administraatorilehe parooli.

Kuidas toimib internetipõhine andmepüük

Vaatame, kuidas toimib internetipüük ja miks see on nii tõhus. Phishing erineb teistest pettuseliikidest selle poolest, et selle ohver annab oma konfidentsiaalsed andmed tegelikult vabatahtlikult. See saavutatakse erinevate vahendite, näiteks andmepüügi veebisaitide, e-posti uudiskirjade, andmepüügilehtede, hüpikakende ja sihtotstarbelise reklaami oskusliku kasutamise abil.

Stsenaarium on tavaliselt järgmine: kasutaja saab atraktiivse pakkumise või kutse registreeruda mõnele soodustusele või kinnitada oma isikuandmeid, kui see puudutab näiteks pangandus- või kaubandusasutusi, millega ta suhtleb. Ründajad maskeeruvad tavaliselt tuntud ettevõteteks, suhtlusvõrgustikeks või e-posti teenusteks, saates nende organisatsioonide nimel e-kirju. Näiteks selleks, et teeselda end veebimüüjana, kasutavad petturid Aliexpressi või Aliexxpressi sarnaseid aadresse.

Ründajad tuginevad sageli kasutajate vähesele küberturvalisuse teadlikkusele. Nende peamine sihtmärk on isikuandmed, mis annavad neile juurdepääsu rahalistele vahenditele. Seega võivad ohvriks langeda mitte ainult üksikisikud, vaid ka pangad, elektroonilised maksesüsteemid ja muud märkimisväärse finantspotentsiaaliga asutused.

Näiteid Interneti-püügi skeemide kohta

Veebipõhised andmepüügiskeemid võivad tunduda keerulised, kuid tegelikult on need lihtsad, kuid tõhusad pettusmeetodid, mida ründajad kasutavad isikuandmete ja finantsandmete varastamiseks. Vaatleme mõningaid kõige levinumaid näiteid, mis võivad ohustada teie veebiturvalisust:

  1. Phishing e-kirjad: See vana, kuid endiselt tõhus meetod hõlmab e-kirja saatmist, mis teeskleb, et see on oluline sõnum teie pangast, sotsiaalmeediaettevõttest või muust allikast. Tavaliselt palutakse teil kinnitada oma andmeid, näiteks kasutajanime ja parooli, mõnikord isegi pangakaardi numbreid. Pidage meeles, et ükski usaldusväärne allikas ei palu teil kunagi seda tundlikku teavet e-posti teel jagada.
  2. Vastuste pealtkuulamine e-kirjadele: Seda tüüpi andmepüügi puhul kasutatakse ära e-posti protokolli haavatavusi, et pealtkuulata teie vastuseid andmepüügisaadetistele. Kui vastate e-kirjale, võidakse see automaatselt edastada ründajatele, kes võivad seejärel üritada välja pressida veelgi rohkem teavet või teid eksitada.
  3. Püügipüük internetioksjonitel: Ründajad võivad kasutada seaduslikke veebipõhiseid oksjoneid, et müüa ebaseaduslikult saadud kaupu. Nad võivad näida ausate müüjatena, kuid tegelikult saavad raha võltsitud veebiplatvormide kaudu, mööda ametlikke maksesüsteeme.
  4. Fiktiivsed heategevusorganisatsioonid: See skeem kasutab ära teie soovi teisi aidata. Petturid võivad saata teile e-kirja või pöörduda sotsiaalmeedia kaudu, paludes annetusi fiktiivsetele heategevusprojektidele või haigete abistamiseks. Enne annetuste tegemist tehke lisauuringuid, et veenduda, et tegemist on tõelise organisatsiooniga.
  5. Phishing veebipoodides: Petturid võivad luua võltsitud veebipoode, mis pakuvad tooteid väga madalate hindadega või suurte allahindlustega. Sageli on see aga lihtsalt kaval viis teie finantsandmete hankimiseks. Enne veebis ostude tegemist kontrollige poe usaldusväärsust ja mainet.

Olge teadlik nendest andmepüügipettustest ja olge internetis ettevaatlik. Teie isikuandmed ja turvalisus peaksid alati olema esikohal.

Kuidas tuvastada andmepüük: Petturite trikid ja kuidas neid vältida

Kui inimesed saavad e-kirja loosimise või loterii auhinna võitmise kohta, on nad tavaliselt õnnelikud ja ootavad oma auhinna kättesaamist. Kuid ootamatu võit võib peidata endas lõksu. Üsna sageli kasutavad kurjategijad seda trikki, tuginedes meie naiivsusele ja soovile midagi tasuta saada.

Oluline on meeles pidada, et e-kirjad võitude kohta ei pruugi olla seda, mida nad näivad. Tavaliselt tulevad need tundmatutelt või kahtlastelt saatjatelt ja võivad esmapilgul tekitada kahtlusi. Kui te pole kunagi vajanud vastust küsimusele“Kuidas ma sellesse loteriisse sattusin?“, on tõenäoliselt tegemist andmepüügiga.

Mõned ründajad lähevad veelgi kaugemale, püüdes veenda teid oma“auhinna” saamiseks kahtlastele veebisaitidele sisse logima. Nad võivad luua andmepüügi veebipoode, mis näevad välja nagu täiesti autentsed ressursid. Paludes teil sisestada isikuandmeid“kinnitamiseks” või“autoriseerimiseks“, üritavad nad tegelikult lihtsalt teie identiteeti ja raha varastada.

Kuidas neid lõkse ära tunda? Kõigepealt pöörake tähelepanu veebisaidi URL-le. Sageli võib see olla sarnane teile teadaoleva ressursi ametliku aadressiga, kuid mõningate erinevustega. Näiteks võib see sisaldada õigekirjavigu või lisamärke.

Teiseks, olge ettevaatlik, kui kontrollite e-kirjades või sõnumites olevaid linke . Nendele klõpsamine viib teid tavaliselt kahtlastele või andmepüügiga seotud veebilehtedele. Kui teilt nõutakse sellisele veebilehele sisselogimist või konfidentsiaalse teabe sisestamist, on parem sellest keelduda.

Samuti olge ettevaatlik e-kirjade saatjate suhtes. Kontrollige nende aadressi ja saatja andmeid. Kas te teate e-posti aadressi ja kas see vastab kõnealuse ettevõtte või organisatsiooni ametlikele kontaktidele?

Teine viis andmepüügirünnakute äratundmiseks on vaadata hoolikalt läbi kõik andmed, mida teil palutakse sisestada. Ründajad võivad üritada koguda teie isikuandmeid, sealhulgas krediitkaardi numbreid, paroole ja muud tundlikku teavet. Ärge andke neile seda võimalust.

Internetis peaksite alati olema valvsad ja ettevaatlikud. Püügirünnakud võivad võtta mitmeid vorme, kuid õigete teadmiste ja ettevaatusega saate neid vältida ja oma andmeid kaitsta.

Fishing-saitide sihtrühma meelitamise allikad

Otsides uusi viise, kuidas meelitada sihtrühmi andmepüügisaitidele, täiustavad petturid pidevalt oma meetodeid. Nende kasutajate hankimise allikad on mitmekesised ja keerukad. Üks levinumaid meetodeid on isiklike sõnumite saatmine, millega petturid püüavad veenda oma potentsiaalseid ohvreid võidus või muudes soodsates tingimustes. Teine meetod on e-posti spämmimine, kus ründajad saadavad massilisi sõnumeid pakkumiste või ahvatlevate pakkumistega.

Sama tõhusad on reklaamikampaaniad, mis meelitavad kasutajate tähelepanu huvitava sisu või stiimulite abil. Tavaliselt on sellised reklaamid maskeeritud tõelisteks toodeteks või teenusteks, kuid link viib andmepüügisaidile. Lisaks võivad petturid kasutada pilte, mis demonstreerivad rakenduste või teenuste funktsionaalsust, ning jätta nende alla kommentaare, millel on lingid andmepüügiressurssidele. See strateegia, mida nimetatakse “polsterdamiseks”, loob mulje usaldusväärsusest ja kalduvusest kasutada reaalseid inimesi.

Kui kasutajad satuvad andmepüügisaidile, püüavad petturid neid võimalikult palju kinni hoida ja kaasata neid pettuse skeemi. Seda on võimalik saavutada ühinemiste ja teabematerjalide abil, mis jätavad mulje seaduslikkusest ja turvalisusest. Seega toimib skeem järgmiselt:“Allikas -> Pading ->Phishing maandumisleht“, kus igal sammul on oma oluline roll sihtrühma meelitamisel ja petmisel.

Kuidas kaitsta end andmepüügi eest

Kui tegemist on andmepüügi eest kaitsmisega, on olemas mõned lihtsad, kuid tõhusad reeglid, mida tuleb järgida, kui tegemist on veebiturvalisusega.

Kõige tähtsam on see, et ärge kunagi avaldage konfidentsiaalseid andmeid, isegi kui keegi tõesti nõuab seda. Ükski pank või sotsiaalvõrgustik ei küsi seda kunagi e-kirja teel.

Paigaldage hea viirusetõrje koos ajakohastatud andmebaasiga. Seda tüüpi kaasaegne tarkvara suudab tuvastada nuhkvara ja pahavara ning hoiatab teid kahtlaste veebisaitide eest. Ärge ignoreerige nende hoiatusi – need võivad teid hädast päästa.

Pöörake tähelepanu külastatavate veebisaitide kujundusele. Kui need näevad välja lohakad või kahtlased, võivad need olla andmepüügisaidid.

Kontrollige oma brauseri aadressiriba. Isegi väikesed muutused võivad viidata sellele, et olete sattunud andmepüügisaidile. Olge ettevaatlik ka lühendatud linkide suhtes.

Pangaveebidele juurdepääsul veenduge, et ühendus on kaitstud HTTPS-protokolliga. Kui näete aadressiribal tabalukku, on see hea märk.

Olge valvel selliste e-kirjade suhtes, mis nõuavad kohest tegutsemist või kutsuvad esile emotsionaalse reaktsiooni. Need on sageli pettused.

Ärge kasutage oma pangakontodele juurdepääsuks avalikku WiFi-ühendust . Need ei pruugi olla turvalised ja teie andmeid võidakse pealtkuulata.

Kui märkate andmepüügi katseid, teatage neist asjaomastele teenistustele. Sellega aitate mitte ainult ennast, vaid ka teisi kasutajaid probleeme vältida.

Ja mis kõige tähtsam, ärge võtke riske, klõpsates kahtlastel linkidel. Isegi kui need tulevad teie sõpradelt, võib see olla lõks. Olge internetis ettevaatlik ja teie andmed on turvalised.

Kokkuvõttes, mis saab edasi?

Lõpetuseks soovitan teil lugeda teisi artikleid, mis on lisatud materjalides allpool. Täiendav analüüs ja oma teadmiste suurendamine selles valdkonnas aitab teil saada veelgi turvalisemaks suures internetimaailmas.

Ja ärge unustage, et meie meeskond on alati valmis vastama teie küsimustele ja andma täiendavat tuge meie veebisaidi live-chat’i kaudu. Olge ettevaatlik ja turvaline internetis!

Küsimused ja vastused internetipõhise andmepüügi kohta

Mis on internetipüük?

Internetipüük on pettuse liik, mille puhul ründajad püüavad võltsitud veebisaitide või e-kirjade kaudu saada isikuandmeid, näiteks paroole ja krediitkaardi numbreid.

Kuidas ma tunnen ära andmepüügisaidi?

Phishing-saitidel on sageli ebatavaline kujundus, kirjavead või vale URL. Kõige parem on kontrollida aadressiriba ja luua turvaline ühendus (HTTPS).

Millist teavet küsivad phisherid tavaliselt?

Phisherid võivad küsida paroole, krediitkaardi numbreid, isikuandmeid, sotsiaalkindlustusnumbreid ja muud tundlikku teavet.

Millised on andmepüügi tagajärjed?

Phishingi tagajärgedeks võivad olla isikuandmete kaotus, rahaline kahju, identiteedivargused ja muud pettuse vormid.

Kuidas ma saan end andmepüügi eest kaitsta?

Fishingu eest kaitsmiseks tuleb olla tähelepanelik kahtlaste sõnumite ja linkide suhtes, paigaldada viirusetõrjetarkvara ja uuendada paroole regulaarselt.

Miks on oluline mitte vastata kahtlastele e-kirjadele?

Kahtlastele e-kirjadele vastamine võib kinnitada ründajale teie tegevust ja suurendada tema ründamiskatseid.

Kui levinud on andmepüügirünnakud?

Phishing-rünnakuid esineb regulaarselt ja need võivad olla suunatud iga internetikasutaja vastu.

Miks on oluline kontrollida linke enne neile klõpsamist?

Linkide kontrollimine enne klõpsamist aitab teil vältida potentsiaalselt ohtlikke veebisaite ja andmepüügirünnakuid.

Milliseid muid andmepüügi kaitsemeetodeid saate te soovitada?

Regulaarne internetiturvalisuse koolitus, kahefaktorilise autentimise kasutamine ja rämpsposti blokeerimise tarkvara paigaldamine aitavad teid kaitsta andmepüügirünnakute eest.

Mida peaksin tegema, kui olen andmepüügirünnaku ohver?

Kui satute andmepüügi rünnaku ohvriks, muutke viivitamatult oma paroole, võtke ühendust oma pangaga või muude teadaolevalt mõjutatud teenustega ning teatage juhtumist õiguskaitseorganitele.

About the Author

Andrii Kostashchuk

Andriil on kogemus programmeerimisega erinevates keeltes erinevatele platvormidele ja süsteemidele. Ta on veetnud rohkem kui 8 aastat internetisfääris, töötades erinevate CMS-idega, nagu näiteks: Opencart, Drupal, Joomla ja muidugi kõige populaarsem sisuhaldussüsteem WordPress.

View All Articles